Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. arve nimisõna 〈arve , `arve , arvet ; mitmus `arved, arvete, `arveid 〉 1. dokument, kus on kirjas, kui palju millegi eest maksta tuleb ● arvet esitama Firma esitas kliendile arve. ● arvet maksma, arvet tasuma Maksime arve ja lahkusime kohvikust. 2. konto pangas sama mis pangaarve Kui palju sul arvel raha on? ● arvet avama, arvet sulgema Avasin pangas uue arve. ühendid: arvesse võtma arvsõna nimisõna 〈`arv+sõna , `arv+sõna , `arv+sõna ; mitmus `arv+sõnad, `arv+sõnade, `arv+sõnu 〉 sõna, mis väljendab asjade hulka või järjekorda ja vastab küsimusele mitu?, kui palju? või mitmes?. Arvsõnad on näiteks kolm, kakskümmend, sada ja esimene eelarve nimisõna 〈`eel+arve , `eel+`arve , `eel+arvet ; mitmus `eel+`arved, `eel+arvete, `eel+`arveid 〉 1. ametlik kulude ja tulude arvestus Linn eraldas aasta eelarvest 12% lasteaedadele. Valitsus kinnitas järgmise aasta eelarve. 2. arvestus selle kohta, kui palju miski maksma läheb Reisi eelarve on 700 eurot. hulk nimisõna 〈h`ulk , hulga , h`ulka ; mitmus hulgad, h`ulkade, h`ulki 〉 1. see, kui palju kedagi või midagi on; kogus, arv, määr Toit peab sisaldama piisaval hulgal vitamiine. Interneti kasutajate hulk suureneb iga aastaga. ● töötute hulk, turistide hulk; autode hulk 2. (ainsuses) suur kogus või arv Koduni on veel hulk maad. Kolleegidel oli esinejale hulk küsimusi. ● hulk aega, hulk aastaid Ma pole juba hulk aega kinos käinud. hõivama tegusõna 〈h`õivama , hõivata , h`õivab , hõivatud 〉 1. kui näiteks mingi koht on hõivatud, siis keegi juba istub seal Kohvikus olid kõik lauad hõivatud. 2. kui inimene on hõivatud, siis tal on palju tegemist Head näitlejad on väga hõivatud. ■ millega Ta on kogu aeg hõivatud treeningute ja võistlustega. koormus nimisõna 〈k`oormus, k`oormuse, k`oormust 〉 see, kui palju tööd tehakse Kas ta töötab täie või osalise koormusega? ● suur koormus, väike koormus kord2 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda ; mitmus korrad, k`ordade, k`ordi 〉 1. märgib mingi üksiku (korduva) sündmuse või tegevuse toimumise aega Ma pole sel aastal kordagi haige olnud. Tule meile külla, kui järgmine kord Pärnusse tuled. Sel korral tuli ta üksi. ● kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord aastas Ma käin trennis kolm korda nädalas. ● esimest korda, teist korda, kolmandat korda Lähen esimest korda elus üksinda reisile. 2. see, kui mingi järjekord kellenigi jõuab Kelle kord on nõusid pesta? Triinu kord on vastata. 3. sõna korda koos arvsõnadega näitab, kui palju on miski suurem või väiksem Ta on minust kaks korda vanem. kuivõrd määrsõna 〈k`ui+v`õrd 〉 mil määral, kui palju Kuivõrd tõenäoline see on, et ta ülikooli sisse saab? Imestan, kuivõrd sarnased on Jüri ja Mari. küllalt määrsõna 〈küllalt 〉 1. nii palju kui vaja sama mis piisavalt Kaks päeva on küllalt, et töö lõpetada. Siim on küllalt rikas, et endale uus auto osta. 2. üsna Väljas on juba küllalt jahe. Raamat on küllalt kallis. liigne omadussõna 〈l`iigne , l`iigse , l`iigset ; mitmus l`iigsed, l`iigsete, l`iigseid 〉 selline, mida on liiga palju, rohkem kui vaja Liigne sool pole tervisele kasulik. Tema liigne enesekindlus jättis halva mulje. maht nimisõna 〈m`aht , mahu , m`ahtu ; mitmus mahud, m`ahtude, m`ahte 〉 1. see, kui palju ainet mingisse anumasse või ruumi mahub Ämbri maht on tavaliselt 10 liitrit. 2. millegi (sisu) suurus või hulk Ajakirja maht on 100 lehekülge. Sõnaraamat on mahult eelmisest suurem. mäss nimisõna 〈m`äss , mässu , m`ässu ; mitmus mässud, m`ässude, m`ässe 〉 1. rahva üritus oma valitsust või juhti jõudu kasutades kukutada ● mässu maha suruma 2. see, kui palju inimesi vaidleb millelegi vastu, ei ole millegagi nõus ● mässu tõstma Töötajad tõstsid mässu ja nõudsid uue direktori valimist. näit nimisõna 〈n`äit , näidu , n`äitu ; mitmus näidud, n`äitude, n`äite 〉 aparaadil olevad numbrid, mis näitavad, kui palju midagi (näiteks vett või elektrit) on kulunud piisavalt määrsõna 〈p`iisavalt 〉 nii palju kui vaja sama mis küllalt Mul oli piisavalt aega, et töö valmis saada. pilves omadussõna 〈p`ilves (ei käändu) 〉 kui ilm on pilves, siis on taevas palju pilvi sama mis pilvine vastand pilvitu Hommik oli pilves ja vihmane. pilvine omadussõna 〈pilvine , pilvise , pilvist ; mitmus pilvised, pilviste, pilviseid; võrdlus: pilvisem, kõige pilvisem 〉 kui ilm on pilvine, siis on taevas palju pilvi sama mis pilves vastand pilvitu Päev oli pilvine ja vihmane. ● pilvine taevas stress nimisõna 〈str`es's , stressi , str`essi , str`essi 〉 seisund, mis tekib, kui sa millegi pärast muretsed või oled liiga palju töötanud Halvad hinded tekitavad õpilastes stressi. Ta on stressis. veemõõtja nimisõna 〈v`ee+m`õõtja , v`ee+m`õõtja , v`ee+m`õõtjat ; mitmus v`ee+m`õõtjad, v`ee+m`õõtjate, v`ee+m`õõtjaid 〉 seade, mis mõõdab, kui palju vett on tarbitud väärt määrsõna, omadussõna 〈v`äärt (ei käändu) 〉 1. näitab, kui palju mingi asi võiks maksta Maja on väärt kaks miljonit. 2. hea; tähtis, vajalik Soovita mulle mõni väärt raamat. Tervis on palju väärt. Pole tänu väärt! (= viisakas vastus, kui keegi sind tänab) Ole sa tänatud! – Pole tänu väärt! väärtus nimisõna 〈v`äärtus , v`äärtuse , v`äärtust ; mitmus v`äärtused, v`äärtuste, v`äärtusi = v`äärtuseid 〉 1. see, kui palju mingi kaup, ettevõte või teenus rahas väärt on Aktsiate väärtus langeb. Poest varastati 10 000 euro väärtuses kaupa. 2. see, kui oluline või tähtis miski on Majal on suur ajalooline väärtus. See info tundus mulle kahtlase väärtusega (= seda infot ei saa vist usaldada). 3. (tavaliselt mitmuses) väärtuslik, tähtis omadus või asi ● vaimsed väärtused Ta hindab eelkõige vaimseid väärtusi. üle kaassõna, määrsõna 〈üle 〉 Pall lendas väravast kõrgelt üle. ■ üle mille Laps jooksis üle tee. Auto sõitis üle silla. Poisid ronisid üle aia. Pikk lend üle ookeani on väsitav. 2. rohkem kui ■ üle mille Remont läks perele maksma üle 10 000 euro. Õues on üle 30 kraadi sooja. 3. osutab ajavahemikule, mille järel midagi kordub ■ üle mille Loengud toimuvad üle nädala. 4. osutab sellele, kellest või millest räägitakse või mõeldakse ■ kelle-mille üle Ära naera minu üle! Olen rõõmus kingituse üle. 5. (kontrollides) uuesti Küsi üle, mis ta tahtis. 6. liiga palju, rohkem kui vajalik või kasulik Sportlane treenis üle. Oled üle töötanud, pead puhkust võtma. Ära pinguta üle! ühendid: üle andma, üle elama, üle hindama, üle jääma, üle kandma, üle kuulama, üle minema, üle saama, üle vaatama, üle viima, üle võtma |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |